Magustoidud ja nende valmistamise ajalugu on pärit kaugest minevikust. Juba Antiik Roomas valmistati keekse, aga odrapüreest. Sinna lisati pähkleid või muid täidiseid. Reeglina, magustoite süüa võisid lubada endale ainul rikkad inimesed. Vaestele see oli väga suur haruldus isegi pühadel. Sellepärast magustoitude loomiseks ja kaunistamiseks oli võetud palju aega, sest see oli omapärane meistriteos, millele pandi ja siiamaani pannakse aega, raha ja oma jõud.
Aga aktiivne magustoitude kasutamine on alanud suhkru valmistamisest ja selle tootmisest ameerika kolooniatest.
Loe edasiMaiustused on toit, mida meie oleme harjunud sööma peale sööki, et mitte rikkuda söögiisu, nagu meile oli lapsepõlves öeldud. Sellele on olemas ka teaduslikud ja praktilised selgitused:
See tähendab, et süües isegi kerge magustoidu enne peasööki, inimene toidab keha, tunneb küllastustunnet, aga seda ei jätku kauaks. Aga see tähendab seda, et hiljem ta sööb rohkem pearoast, teisisõnu, sööb üle.
Lihtsad magustoidud võib leida iga perenaise köögis. Tort ja pirukas on, muidugi, väga maitsev, aga ka väga kaloririkas, aeg- ja rahanõudev. Kui tahetakse hellitada ennast kiire magustoiduga ja mitte näha sellega vaeva, võib süüa peopesatäis pähkleid või kuivatatud puuvilju. Samuti sobivad ka pirnid, õunad, banaanid, erinevad marjad, mesi. Nendel on rohkem vitamiine, kui küpsetises. Kuid seejuures need ka edukalt saavad hakkama oma funktsioonidega:
Nüüd väga populaarseks peetakse lehttaigna magustoidud, sest lehttainast on lihtne supermarketist osta ja võib kasutada mis tahes täidist selle jaoks. Kui panna sinna marju või puuvilju, siis see on tervislik. Kui kasutada kohupiima või juustu, siis on maitsev magustoit lastele.
Kodus võib valmistada käsitöö magustoite. Samas on võimalikud suhkruta maiustuse katsed. Selleks peab võtma datlid, pähklid ja kaerahelbed.
ARVE Error: Element ID could not be build, please report this bug.